Autor:
Andero Kalju

Vananemise uurija: motiveeritud eakas suudab õppida keeli ja uisutamist

Kui varem lõpetasid inimesed kooli, suundusid tööle ja läksid pensionile, siis nüüd on see aeg möödas ja inimesed õpivad kogu elu. Ka vanemaealine suudab selgeks saada uue keele või uisutamise, kuid oluline on siinkohal motivatsioon, kirjutab Novaator

Kardioloog ja vananemise uurija Kai Saks rääkis „Terevisioonis", et vananedes tekivad mälus lühiajalised probleemid. See aga ei tähenda, et mälus olevad asjad ära kaoksid ja midagi uut sinna juurde panna ei saa. „Ma ise kujutleks seda ette natuke niimoodi, et kui oled elanud pika elu ja sul on raamaturiiul triiki täis, siis katsu sealt tagant midagi kätte saada. Raske on,“ kirjeldas Saks.  

Samamoodi on õppimisega: vanemaks saamine ei tähenda, et õppimivõime kaoks ja ajuhaigusteta suudab inimene õppida elu lõpuni. Õppida on võimalik kõike: nii keeli kui ka uisutamist. „Kui mõtleme abstraktselt, milline on 80-aastane inimene, siis on neid seinast seina. Mõni võib olla suure riigi president, aga teine hooldekodu klient,“ tõi Saks näite.  

Teadlased on uurinud, kuidas vananemine muudab inimeste vaimseid võimeid ja leidnud, et noorena on vaimse võimekuse areng kõige kiirem. „See, kes oli klassis taibu ja kel õnnestub ka haigusteta vanaks saada, on ilmselt ka vanas eas hea taibuga,“ rääkis Saks.

Kui rääkida sellest, kas vanemaealised tööle sobivad, siis Saksa hinnangul 80-aastane ilmselt enam raskele füüsilisele tööle ei sobi. Küll aga võib selliseid piiranguid kompenseerida kogemus ja varasem pagas muus vallas. „Üks terve töökollektiiv on selline, kus on inimesi täisealise algusest kuni selleni, et vanuse tagumist piiri ei ole. See on kõige tervem,“ rääkis ta. 

Eakad õpivad sageli aeglasemalt ja vajavad rohkem kordusi. Oluline on aga seegi, et oleks väga selge motivatsioon. Saks rääkis, et üldiselt inimene õpib eeskätt enesearenguks ja ta on uudishimulik. On ka teisi motivaatoreid. Näiteks see, kuidas saada hakkama oma uue nutitelefoniga.  

„Ma töötan praegu arstina. Õde, kellega ma pikalt koos töötasin, töötas kuni 85. eluaastani. Viimastel aastatel tulid meil tööl kõikvõimalikud uuendused ja väga palju läks arvutipõhiseks. Ta natuke küll virises, aga sai kõigega hakkama – ei olnud mingit probleemi,“ kirjeldas Saks.  

Sirelin Sillamaa kaitseb doktoritööd „The role of helicases Hmi1 and lrc3 in yeast mitochondrial DNA maintenance“

11. juunil kell 10.15 kaitseb Sirelin Sillamaa biokeemia erialal doktoritööd „The role of helicases Hmi1 and lrc3 in yeast mitochondrial DNA maintenance“.
Mikrofon stuudios

Keemia instituudis loodi taskuhääling „Tuleviku energeetika – energia tulevik“ (TEET)

Väärikate ülikooli konverents - Tartu Ülikool

Väärikate ülikooli 2023/2024. õppeaasta lõpuaktus